Art Johanson: Eestimaalased ei taha kanepi legaliseerimisest midagi kuulda
05.08.2016
Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson selgitas, et kuigi suvised suurüritused on narkootikumide tarvitamise tõttu politsei valvsa pilgu all ning kuritarvitusi tuleb ette, on 93% Eesti kodanikest vastu kanepi tarvitamisele, kinnitasid käesoleva aasta esimeses pooles läbi viidud uuringu tulemused. Küsitluse viis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi Turu-Uuringute AS.
„Avalikkuses levivate seisukohtade põhjal võib jääda mulje, et eestlased suhtuvad kanepi tarvitamisse leebelt ning pooldavad selle legaliseerimist. Tegelikkuses see nii ei ole,“ märkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson. „Suviste suurte vabaõhuürituste ja muusikafestivalide ajal on kaaskodanike ja politsei jaoks kõige suuremaks probleemiks alkoholi- ja narkojoobes isikud, kes oma käitumisega teisi häirivad ning seetõttu ka palju tähelepanu pälvivad. Inimeste sõnade ja tegude lahknevus on mõnevõrra siiski selge: on neid, kes ütlevad, et uimastite tarvitamine halb, kuid teisel hetkel tarvitavad ikka. Grupi suurus on aga pigem väike.”
„Kanepi tarvitamist mõnuainena ei pea õigustatuks 93% ning legaliseerimist 87% valimisõiguslikest kodanikest. Seega on kanepi legaliseerimise arutelu ühiskonnas esile kerkinud ainult väikese, kuid mõnikord üsna hääleka grupi initsiatiivil ning enamuse eestimaalaste hinnangul ei peaks see küsimus üldse päevakorras olema,“ rääkis Art Johanson.
Vastuseis kanepi tarvitamisele ja legaliseerimisele on tugev kõigis vanuse-, haridus-, sissetuleku- ja muudes gruppides. Mõnevõrra liberaalsemad antud küsimustes on kõige nooremad vastajad (18-24), kuid ka nende seas on kanepi legaliseerimise vastaseid 77% ehk märkimisväärne enamus. Vene keelt kõnelevatest vastajatest on kanepi legaliseerimisele vastu koguni 97% ning eesti keelt kõnelevatest vastanutest 86%. „Venelaste peaaegu absoluutne vastuseis tuleneb kahtlemata nende üleüldisest konservatiivsemast väärtussüsteemist, samuti võib seda põhjustada vahetum kogemus narkomaania ja selle väga negatiivsete tagajärgedega,“ ütles Art Johanson.
Tähelepanuväärne on samuti naissoost vastajate oluliselt tugevam vastuseis kanepi tarvitamisele. Naiste seas valitseb praktiliselt üksmeelne vastuseis kanepi tarvitamisele mõnuainena, 98% naistest on selle vastu, meestest aga 87%. Kanepi legaliseerimise vastu on 93% naistest ja 80% meestest. Kusjuures ka ravi eesmärgil kanepi kasutamise küsimuses joonistub naiste ja meeste vahel välja selge erinevus, seda pooldab 56% naistest ja 68% meestest.
„Võiks küll eeldada, et naiste suurem vastuseis tuleneb sellest, et neid on lihtsalt vanemaealiste vastajate seas rohkem, kuid see ei vasta tõele,” ütles Art Johanson. “Kontrollides naiste vastuseid vanuse järgi, siis ka kõige nooremas (18-24) grupis on naiste vastuseis kanepile kui mõnuainele praktiliselt üksmeelne, 97% on selle vastu. Järelikult näevad naised üleüldiselt kanepi tarvitamises meestega võrreldes suuremat ohtu.“
Mõnevõrra soosivamad ollakse ühiskonnas vaid kanepi tarvitamise suhtes ravi eesmärgil. Üldiselt arvab 62% vastajatest, et kanep ravimina võiks olla lubatud ning selles küsimuses on pooldajatel mõningane ülekaal peaaegu kõikides sotsiaalsetes gruppides. Ainus arvuliselt märkimisväärne grupp, kus vastastel oli kerge ülekaal selles küsimuses, olid igapäevaselt vene keelt kõnelevad inimesed. Seega on inimesed tugevalt vastu kanepi tarvitamisele mõnuainena ja selle täielikule legaliseerimisele, kuid ravikanepi küsimuses ollakse avatumad.
Art Johansoni sõnul on ilmselge, et vastuseis kanepi tarvitamisele mõnuainena ning legaliseerimisele üldse, on tugev igas ühiskonnakihis ning seetõttu oleks üllatav, kui antud temaatika poliitiliste otsustajate seas väga oluliseks tõuseks.