Valdav enamus valijatest toetaks alkoholiaktsiisi alandamist, et vähendada piirikaubandust
20.11.2018
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut viib läbi kuni valimisteni kestvat arvamusküsitluste seeriat, mille raames küsitakse iga kuu inimeste hinnangut iga parlamendierakonna ühe valimislubaduse kohta. Viienda vooru küsitluse viis 7.-14. novembrini läbi Turu-uuringute AS.
„Seekordsete valimislubaduste toetust vaadates on näha inimeste ootust sellele, et nende poolt valitud erakond võtaks midagi ette ka väga kõrgeks tõusnud alkoholiaktsiiside ning selle tagajärjel hoo sisse saanud piirikaubandusega,“ kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Tanel Paas. „Ettepaneku populaarsuses ei ole küll midagi üllatavat, kuid arvestades lisaks ka teema aktuaalsust, võib eeldada, et erakonnad pööravad aktsiisidele ja piirikaubandusele valimiste eel kindlasti tähelepanu,“ märkis Paas.
„Kõige huvitavam oli aga seekord Vabaerakonna soov testida toetust ideele viia Rail Baltic läbi Tartu ja Valga,“ jätkas Paas. „Rail Balticu vastaste arvu avaliku arvamuse uuringutes kommenteerides tuuakse sageli välja, et inimesed pole ilmtingimata kiire rongiühenduse, vaid trassivaliku vastu. Antud küsitluse põhjal aga näeme, et ilmselt alternatiivse trassi lubamisega valimistel populaarsust ei kasvata ning see jätaks paljud valijad ükskõikseks,“ ütles Paas.
Viiendaks vooruks esitatud valimislubadused ning nende toetus oli järgmine:
SDE küsis: „Kas pooldate ettepanekut, et kõik lapsed saaksid eriarsti vastuvõtule ühe nädala jooksul?“Ettepanekut toetas 96%, vastu oli 2% ning oma seisukohta ei osanud öelda 2% vastajatest.
Keskerakond küsis: „Kas toetate elektri- ja kütuseaktsiisi langetamist?“ Ettepanekut toetas 93% vastajatest, vastu oli 4% ning seisukohta ei osanud öelda 2%.
Reformierakond küsis: „Kas olete nõus, et alkoholiaktsiisi tuleb piirikaubanduse vähendamiseks alandada 2017. aasta veebruari tasemele?“ Ettepanekut toetas 78%,vastu oli 17% ning oma seiskohta ei osanud öelda 5% vastajatest.
Isamaa küsis: „Kas toetate Kaitseväe ja Kaitseliidu tugevdamist?“ Ettepanekut toetas 65%,vastu oli 29% ning seisukohta ei osanud öelda 6%.
EKRE küsis:„Kas Eestis peaks sulgema ligipääsu Venemaa propagandakanalitele ja portaalidele, et takistada Kremli vaenuõhutust Eestis?“Ettepanekut toetas 53%, vastu oli 40% ning seisukohta ei osanud öelda 8% vastajatest.
Vabaerakond küsis: „Kas peate vajalikuks Rail Balticu trassivaliku muutmist nii, et see kulgeks läbi Tartu ja Valga?“ Ettepanekut toetas 40%, vastu oli 30% ning seisukohta ei osanud öelda 29% vastajatest.
Ühegi küsimuse puhul polnud vastajatele märgitud, mis erakonnalt idee pärineb. Kõiki küsimusi paluti hinnata 4-palli skaalal („Jah“, „Pigem jah“, „Pigem ei“, „Ei). Iga küsimuse puhul on esitatud vastajate osakaal, kes vastas “Jah” või “Pigem jah”, ehk siis võttis erakonna ideed pooldava seisukoha. Vastajatel oli ka võimalus valida variant „Ei oska öelda“.
Erakondadel oli võimalus tulemusi kommenteerida, mida kasutas viis erakonda:
Isamaa poolt kommenteeris tulemusi Helir-Valdor Seeder: "See, et Kaitseliidu ja Kaitseväe tugevdamist toetab 2/3 inimestest näitab, et Eesti kaitsevõime tugevdamist peetakse oluliseks ja tajutakse rahvusvaheliselt ebastabiilset julgeolekuolukorda. See on hea alus Eesti kaitsevõime ja kaitsetahte suurendamiseks. Seega, Isamaa valimisprogrammi eesmärgid märgatavalt panustada riigikaitse tugevdamisse langevad kokku rahva enamuse arvamusega."
EKRE-st kommenteeris tulemusi Martin Helme: „Teised erakonnad on selgelt soovinud panna küsitlusse selliseid küsimusi, millele võib oodata võimalikult suurt toetust. Meid huvitavad aga hoiakud ja toetusnumbrid teemade puhul, mis on sisulisemad ja kus ei pea pelgalt vastama küsimusele, mida võib ühel või teisel moel kokku võtta sõnadega: kas te soovite, et kõigil oleks parem elu?“
„Mis puutub vaenuliku vene propaganda sulgemist, siis Eesti on siin lootusetult maha jäänud, Läti, Leedu, Ukraina on korduvalt kasutanud võimalust Vene vaenuõhutust pärssida, sulgedes ajutiselt teatud kanalite ülekandmist. Eesti peaks seda ka kindlasti tegema. E-riik Eesti ei peaks ka leppima vastuväitega, et „siis tuleb see info portaalidest ja internetist“. Ka neid on võimalik tõrjuda. Küsimus pole ju niivõrd selles, et me peaks või saaks kinni panna iga viimase kui vaenuliku kanali, küsimus on selles, et suudame suured vaatajamassid neist eemal hoida.“
Reformierakonnast andis kommentaari Aivar Sõerd: "Uuringu tulemus näitab, et Eesti inimesed soovivad väga muuta tänase valitsuse poliitikat, mis on loonud Eestisse Euroopa suurima piirikaubanduse ja viinud Lätti sadu miljoneid eurosid aktsiis-ja käibemaksu. Reformierakonnal on plaan, mis vähendaks piirikaubandust ja meie maksuraha Lätti viimist. Rahandusministeerium on hakanud aru saama olukorra tõsidusest, aga tänane valitsus ei ole valmis endiselt langetama mõistlikke otsuseid piirikaubanduse probleemi lahendamiseks. Jüri Ratase valitsus on oma aktsiispoliitikaga täielikult läbi kukkunud ja tehtud vigade parandamine võib osutuda keeruliseks ja aeganõudvaks. Seda enam tuleks vigade parandamisega alustada veel sel aastal, valitsus on aga korduvalt Riigikogus lükanud Reformierakonna vastava eelnõu tagasi. Otsustamatuse tulemus on see, et piirikaubandusega tuleb leppida ka järgmisel aastal ja otsustava sekkumiseta veel kauemgi. Peale Läti riigieelarve ei võida piirikaubandusest keegi, Eestisse aga jäävad tervisekahjud ja suletud külapoed."
SDE seekordset valimislubadust kommenteerides selgitas tervise- ja tööminister Riina Sikkut, et sotsiaaldemokraatide eesmärk tervisepoliitikas on võimaldada inimestele kiirem pääs eriarstile ning et lapsed ei peaks eriarstile pääsu kindlasti ootama üle nädala. „Järjekordade lühendamiseks suuname tervishoiu sellest aastast lisanduvat raha plaanilise ravi, suurema nõudlusega erialade ja laste ravijärjekordade lühendamiseks. Lapsed ei peaks arstile pääsemist ootama üle nädala ning me töötame selle nimel, et need muutused oleks tunnetatavad juba uuest aastast alates. Laste terviseprobleemide varajane märkamine ja lahendamine on investeering kogu ühiskonna jaoks,” sõnab Riina Sikkut.
"Keskerakonna seisukoht on, et teiste Baltimaadega konkurentsis püsimiseks ning inimeste ja ettevõtete igakuiste kulude vähendamiseks tuleb langetada kütuse- ja elektriaktsiisi. Rahva väga kõrge 93%-line toetus antud eesmärgile näitab, et tegemist on Eestimaa elanike jaoks olulisema küsimusega kui alkoholiaktsiis, mille osas peame õigeks maksurahu kehtestamist. Kütuse- ja elektrihind mõjutab kõigi kaupade ja teenuste maksumust ning tegemist on inimeste jaoks sisuliselt sundkulutusega. Seega oleks kütuse- ja elektriaktsiisi langetamisel oluline roll hinnatõusu pidurdamisel ning inimeste igakuiste kulude vähendamisel," lausus Keskerakonna Riigikogu 2019 valimisplatvormi töörühma esimees Tanel Kiik. "Esimesed sammud on valitsus antud suunas juba astunud tühistades Reformierakonna juhtimisel seadustatud diislikütuse 10%-lise aktsiisitõusu 2018. aastaks ning langetades elektriaktsiisi energiamahukatele ettevõtetele."
Küsitluse viis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi veebikeskkonnas Turu-uuringute AS 7.-14. novembrini2018 ning sellele vastas 1005 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.