Rail Baltic ei tohiks Eesti inimeste arvates tulla teiste taristuprojektide arvelt
28.05.2020
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel viidi läbi küsitlus, et kontrollida elanike suhtumist Rail Balticu rajamisse. Selgus, et üle poole vastanutest peab neljarealiste maanteede, olemasoleva raudtee ja kohaliku teedevõrgu korrastamist olulisemaks kui Rail Balticu rajamist. Märkimisväärse kallinemise korral jätaks projekti pooleli ka enamus nendest, kes üldiselt seda pooldavad. Küsitluse viis 18.-22. maini läbi Norstat Eesti AS.
Rail Balticu rajamine on maikuu jooksul meedias palju tähelepanu saanud. 3. mail ütles Mart Helme, et EKRE on Rail Balticu projekti seisma pannud. Selle peale vastas 5. mail peaminister Jüri Ratas, et Rail Baltic läheb täisvõimsusel edasi. Lisaks tühistas 19. mail Riigikohus osa Rail Balticu Pärnu maakonnas kulgevast trassist. Nendest sündmustest tulenevalt küsiti taas inimeste arvamust Rail Balticu kohta. Lisaks sellele, kas ja millisel trassil raudtee ehitamist inimesed toetavad, paluti inimestel veel avaldada arvamust, kui oluline on Rail Baltic võrreldes teiste taristuprojektidega, kuidas suhtutakse projekti siis, kui muutuvad prognoosid raudtee hinna, kasutuse ja keskkonnamõjude osas ning kui suure osa projekti hinnast peaks tasuma Euroopa Liit.
Esiteks küsiti inimestelt, millist varianti Rail Balticu rajamiseks nad eelistaksid. Enim on neid vastajaid (40%), kes sooviksid raudtee rajamist olemasolevale trassile, uuel trassil rajamist sooviks 27% ning 18% arvates võiks selle ehitamata jätta. Sama küsimus esitati inimestele ka eelmise aasta detsembris ning siis olid tulemused sarnased: kõige enam vastajaid pooldas olemasoleva trassi kasutamist (38%), uuel trassil ehitamist pooldas (22%) ning 18% arvas, et Rail Baltic tuleks jätta ehitamata.
Millist varianti Rail Balticu rajamiseks Teie eelistaksite?
Ehitada Rail Baltic kogu Eesti ulatuses uuel trassil (läbi Pärnu) | 27% |
Ehitada Rail Baltic olemasolevaid raudteid õgvendades (läbi Tartu või Pärnu) | 40% |
Jätta Rail Baltic ehitamata | 18% |
Ei oska öelda | 15% |
Järgnevalt küsiti, kas teisi kavandatud taristuprojekte võiks edasi lükata või teostamiseks loobuda, kui nende jaoks kavandatud ressursse on vaja Rail Balticu jaoks. Vastustest selgub, et üle poole vastajates peab teisi taristuprojekte olulisemaks kui Rail Balticut, mis viitab sellele, et uue raudtee rajamine ei tohiks tulla teiste projektide arvelt.
Kas Teie arvates võiks teisi kavandatud taristuprojekte edasi lükata või teostamisest loobuda, kui nende jaoks kavandatud ressursse on vaja Rail Balticu jaoks?
Projekt | RB rajamise tõttu võib edasi lükata või loobuda | See on vajalikum kui Rail Baltic | Ei oska öelda |
Olemasolevate raudteede kiiruse ja ohutuse tõstmine | 26% | 59% | 15% |
Neljarealiste teede rajamine | 33% | 58% | 9% |
Kohaliku teedevõrgu korrastamine, tolmuvabaks muutmine | 23% | 67% | 10% |
Veel selgus, et kui enne raudtee ehituse algust selgub, et projekt on muutunud 50% kallimaks, keskkonnamõjud 50% suuremaks või kasutusprognoos 50% väiksemaks sooviksid üle poole nendest, kes Rail Balticu rajamist pooldasid või olid selle osas neutraalsed projekti lõpetada. Ainult valmimistähtaja edasilükkumise korral oli projekti peatamise soovijad vähem kui jätkamise pooldajaid.
Kas Teie arvates tuleks Rail Balticu projektiga jätkata või see lõpetada, kui enne raudtee ehituse algust selgub, et…
Asjaolu | Jätkata või pigem jätkata | Lõpetada või pigem lõpetada | Ei oska öelda |
Projekt on muutunud 50% kallimaks | 42% | 46% | 12% |
Projekti keskkonnamõjud on algselt prognoositust 50% suuremad | 36% | 53% | 10% |
Raudtee kasutusprognoosid on vähenenud 50% | 37% | 50% | 13% |
Projekti valmimistähtaeg on lükkunud edasi 5 aastat | 61% | 23% | 15% |
Kui küsida inimestelt, kuidas peaks Rail Balticu rajamine sõltuma Euroopa Liidu rahastusest, siis 55% arvates võiks raudtee ehitada, kui EL maksab 80% kuludest. Samas vaid 6% toetab praegust valitsuse lähenemist, kus toetuse ulatus selgub ehitamise käigus.
Kuidas peaks Teie arvates Rail Balticu rajamine sõltuma Euroopa Liidu toetusest? VÕIB VALIDA MITU VASTUST
Peaks ehitama, kui EL maksab vähemalt 80% kuludest | 55% |
Peaks ehitama, kui EL maksab vähemalt 50% kuludest | 25% |
Peaks ehitama, kui Eesti peab maksma enamuse kuludest. | 3% |
Peaks ehitama, kui EL toetuse ulatus pole teada ja selgub ehitamise käigus. | 6% |
Ei oska öelda | 20% |
Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 18.05-22.05.2020 veebikeskkonnas ning sellele vastas kokku 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.