ÜRO rändelepinguga ühinemist pooldab 26% Eesti kodanikest
25.11.2018
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 18-aastastest ja vanematest kodanikest pooldab 26% Eesti ühinemist ÜRO globaalse ränderaamistikuga. Küsitluse viis 20.-25. novembrini läbi Turu-uuringute AS.
15. novembril ei jõudnud valitsus konsensusele Eesti liitumise osas ÜRO globaalse ränderaamistikuga, kuna sellele oli vastu Erakond Isamaa. Antud küsimus on seejärel tõusnud poliitmaastikul kõige olulisemaks teemaks ning seadnud isegi kahtluse alla praeguse valitsuse jätkamise. Kuna täna hääletab ränderaamistikuga liitumise üle Riigikogu, otsustas Ühiskonnauuringute Instituut enne seda uurida antud küsimuses avalikku arvamust.
Inimestele esitati 4-palli skaalal küsimus: “Kas Eesti peaks Teie arvates ühinema ÜRO globaalse ränderaamistikuga?” 26% vastanutest ütles “Jah” või “Pigem jah”, 55% ütles “Pigem ei” või “Ei” ning 18% “Ei oska öelda”. Seega leppepooldajad on selges vähemuses ning leppevastu kaldub üle poole valimisõiguslikest Eesti kodanikest.
Erakondliku eelistuse järgi on selgelt leppe poolt vaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajad, kellest 58% arvates võiks Eesti ränderaamistikuga ühineda. Reformierakonna toetajatest pooldab lepet 42% ning vastu on 41%, ehk tegelikult jagunevad suurima opositsioonierakonna toetajad antud küsimuses pooleks.
Teiste valimiskünnist ületavate erakondade puhul on liitumise vastased ülekaalus. Keskerakonna toetajatest pooldab liitumist 27% ning vastu on 56%. EKRE toetajatest pooldab liitumist 5% ning vastu on 89%. Isamaa toetajatest pooldab liitumist 25% ning vastu on 62%. Eesti 200 toetajatest on liitumise poolt 37% ning vastu 40%.
“Antud küsitlusest selgub, et poliitikute seisukohad ränderaamistiku debatis on tegelikult üsna nende erakondade valijate nägu,” kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak. “Leppega ühinemise nimel pingutab enim SDE ning nende valijate seas on ka rändeleppega ühinemise pooldajaid kõige rohkem. Reformierakonnast on tulnud seisukohti nii leppe poolt kui ka vastu ning erakond tervikuna püüab seiskoha võtmisest üldse hoiduda. Samal ajal on selles küsimuses pooleks ka Reformierakonna valijad. Selgelt leppega ühinemise vastu on Isamaa ja EKRE, nagu nende toetajadki. Oma valijate seisukohaga vastuolus on aga Keskerakonna rändeleppega ühinemist pooldav positsioon ning selle taga võib näha soovi hoida valitsust koos,”ütles Espak.“
Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS 20.-25. novembrini, mille raames küsitleti veebikeskkonnas 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.