Valijad ei mäleta valimislubadusi
05.09.2019
Uuringufirma Norstat Eesti AS viis MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel juuli lõpus läbi küsitluse selgitamaks, kui hästi mäletavad inimesed märtsis toimunud Riigikogu valimiste valimislubadusi. 1001 Eesti Vabariigi kodaniku vastustest selgub, et 36% ei suuda meenutada ühtegi lubadust ning 35% meenub ainult ühe erakonna valimislubadus. Nimetatud lubadused ei ole alati korrektsed, näiteks omistatakse kõikidele suurematele erakondadele lubadust viia Eesti rikkaimate riikide hulka. Küsitlus viidi läbi 22.-30. juulini.
Vastajatele esitati küsimus kahes osas. Esimesena paluti vastata küsimusele: “Palun nimetage mõne erakonna valimislubadus Riigikogu valimistest, mis teile esimesena meenub?” Lisaks paluti öelda, mis erakond selle lubaduse andis. Seejärel nimetati järjest inimestele ülejäänud valimistel osalenud erakondi ning paluti öelda iga erakonna kohta üks viimaste valimiste valimislubadus.
Küsimuse esimeses osas oskas vastuse anda 60% vastajatest. Enim pakutud lubadus oli pensionitõus, mida nimetas 16% vastajatest. Teisi lubadusi pakuti juba oluliselt vähem, näiteks alkoholiaktsiisi langetamist mainis 5% vastajatest. Kui paluti öelda juurde, mis erakond neile meenunud lubaduse välja käis, siis enim nimetati Keskerakonda (22%), Reformierakonda (16%) ja EKRE-t (13%).
10 enimmainitud lubadust
Pensioni/ erakorraline pensoni tõus | 16% |
Alkoholi aktsiisi/ aktsiisi langetamine | 5% |
Viie aastaga 5/10 rikkama riigi hulka | 4% |
Lasteaiatasu langetamine/ tasuta lasteaed | 3% |
Laste/peretoetuse tõstmine | 3% |
Tulumaksuvaba miinimum 500 eurot/ tulumaksu alandamine | 2,5% |
Teise pensionisamba vabatahlikuks muutmine/kaotamine | 2% |
Tervishoid / ravijärjekordade lühendamine | 2% |
Tasuta ühistransport | 2% |
Teaduse/hariduse rahastamine | 1,6% |
Küsimuse kahe osa kokkuvõttes nimetas vähemalt ühe erakonna lubaduse 64% vastajatest, kusjuures 34,6% suutis meenutada vaid ühe erakonna lubadust ning 29,7% vähemalt kahe erakonna lubadust. Samas mainis kokkuvõttes 5% vastajatest lubadust viia Eesti viie rikkaima Riigi hulka, mille käis tegelikult välja Reformierakond juba 2007. aasta valimiste eel. Seega enam-vähem korrektseid lubadusi suutis meenutada ligi 60% vastajatest.
Keskerakonna lubaduse oskas kahe küsimuse peale nimetada 34% vastajatest ning 19% vastajatest nimetas pensionitõusu. Populaarsuselt teine vastus oli tasuta ühistransport (3,7%) ning ülejäänud lubadusi mainisid üksikud inimesed.
Reformierakonna lubaduse oskas nimetada 28% vastajatest ning 4,1% mäletas lubadust tõsta pensione. Samuti 4,1% inimestest mäletas lubadust viia Eesti viie rikkaima riigi hulka, mis aga nagu juba mainitud, oli hoopis 2007. aastal toimunud valimiste lubadus.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna lubaduse oskas kokku nimetada 27% vastajatest. 6,6% vastajatest mainis alkoholiaktsiisi langetamist, 3,5% migratsioonipoliitikat võõrtööjõu piiranguid ning 3% pensionitõusu.
Isamaa lubaduse oskas nimetada 13% vastajatest ning 6% mainis teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmist. 1,9% mainis ka pensionitõusu.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna lubaduse nimetas 9% vastajatest. 0,9% vastajatest mainis tervishoidu või ravijärjekordade lühendamist ning samuti 0.9% peretoetuste tõstmist.
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölderkommenteeris küsitluse tulemusi järgmiselt: “Ühelt poolt on taoline vastuste killustatus oodatav – valimistel osales kümme erakonda ja peaaegu kõigil neist oli olemas pikk ja põhjalik lubadusi täis programm. Seega pole ka üllatav, et sama lubaduse pakkus vaid väga väike arv inimesi ning inimeste vastused olid erinevad.“
„Samas on need tulemused ka natuke üllatavad. Näiteks pensionitõus on selline lubadus, mida mõni erakond alati lubab ning üpriski kindel pakkumine oleks see, et just üks kahest suurest erakonnast seda teeb. Antud valimistel lubasid seda mõlemad, nii Reformierakond kui Keskerakond,“ jätkas Mölder.
„Reaalsus on aga see, et pool aastat pärast valimisi on küll arvestatav hulk selliseid valijaid, kes mäletavad ühe või kahe erakonna mõnda lubadust, kuid selliseid valijaid, kellel oleks terviklik pilt kasvõi riigikokku pääsenud erakondade kampaaniate detailsemast sisulisest poolest, praktiliselt pole,“ ütles Mölder.
Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 22.07-30.07 ning sellele vastas kokku 1001 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.