44% kodanike arvates peaks Eesti Iisraeli-Palestiina konfliktis jääma neutraalseks

10.10.2025

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi viimasest küsitlusest selgub, et kõige rohkem (44%) on Eesti kodanike seas neid, kelle arvates ei peaks Eesti Iisraeli-Palestiina konfliktis avaldama toetust kummalegi osapoolele. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS. 

Vastajatelt küsiti: „Kummale osapoolele peaks Eesti Teie arvates avaldama toetust Iisraeli-Palestiina konfliktis?“ 16% vastas „Iisraelile, 18% „Palestiinale“, 44% „Mitte kummalegi“ ning 22% ütles „Ei oska öelda“.  

Sama küsimus esitati Ühiskonnauuringute Instituudi poolt ka 2023. aasta detsembris ning siis arvas 29% vastajatest, et Eesti peaks avaldama toetust Iisraelile, 38% mitte kummalegi, 5% Palestiinale ning 29% vastas „Ei oska öelda“. Ligi kahe aasta jooksul on seega vähenenud nende inimeste osakaal, kelle arvates Eesti peaks toetust avaldama Iisraelile ning kasvanud nende inimeste osakaal, kelle arvates Eesti peaks hoidma neutraalset joont või avaldama toetust Palestiinale.  

Tulemusi kommenteerides ütles Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse kaasprofessor ja MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi juhatuse liige Peeter Espak: „Viimase pooleteist aastaga toimunud toetuse tõusu taga palestiinlaste osapoolele viielt protsendilt 18 protsendini käesoleval sügisel tuleks tõenäoliselt näha kahte peamist faktorit. Eesti inimesed on tänaseks juba unustanud palestiina terroristide poolt 7. oktoobril 2023 sooritatud juutide massimõrva tõelise ulatuse nagu ka võika genotsiidi taotleva iseloomu. Selle taga on aga omakorda olnud muuhulgas püsiv palestiinlaste eri vaatenurki võimendav ning Iisraeli argumente pisendav välispoliitika kajastus Eesti meedias. Sealjuures ka Hamasi poolt koostöös neid toetavate ÜRO instantside poolt toodetud võltsinfo ja propaganda ülerepresenteeritus mitmete Eesti ajakirjandusväljaannete veergudel ja uudistesaadetes. Eestis kohapeal eri rahvusvaheliste liikumiste ja võrgustike toel tegutsevate Palestiina meeleavaldajate sagedane positiivne kajastamine meedias nagu ka teemakohaste ekspertidena telesaadetes peaaegu ainult ühe poole asjatundjate esitlemine eirates sageli täielikult Iisraeli poolt edastatud teavet või ka neutraalseid Eestis tegutsevaid erialaeksperte, on teinud oma töö.” 

Lisaks küsiti: „Kas Teie hinnangul peaks Eesti riik tunnustama Palestiina riiki?“ 32% vastas „Ei“ või „Pigem ei“, 34% „Pigem jah“ või „Jah“ ning 35% ütles „Ei oska öelda“.  

Palestiina riigi tunnustamist soovib 51% SDE, 47% Keskerakonna, 36% Reformierakonna, 28% Parempoolsete, 27% EKRE ja 25% Isamaa toetajatest. Vastu on 52% Parempoolsete, 45% Isamaa, 37% EKRE, 31% Reformierakonna, 24% Keskerakonna ja 18% SDE toetajatest.  

“Nagu ka mujal läänemaailmas, on palestiinlaste omavalitsusüksuse toetamise või lausa riigina tunnustamise toetamise taga enamasti vasakpoolsete erakondade mõttemaailm ja valijaskond, Iisraeli selja taga on peamiselt aga konservatiivsed, patriootlikud ja pigem parempoolsed erakonnad. Iisraeli-Palestiina teemast on kujunenud üks peamisi just tänase Euroopa sisepoliitilise maailmavaatelise suunitluse lakmusteste. Ka Eestis erakondade lõikes väljakujunev toetuse skaala aitab mõningal määral lahti mõtestada meie erakondade paiknemist nii parem-vasak kui konsrvatiivne-progressivistlik teljel,” jätkas Espak.

 

Norstati küsitlus viidi läbi 29. septembrist 1. oktoobrini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1002 vastajat.