56% valijate arvates ei saa Kaja Kallas oma tööga peaministrina hakkama
04.11.2021
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 56% valijatest ei kiida heaks seda, kuidas Kaja Kallas oma tööga peaministrina hakkama saab ning 50% arvates teeb valitsus oma tööd pigem halvasti või väga halvasti. Küsitluse viis 27. oktoobrist 2. novembrini 1002 valimisõigusliku kodaniku seas läbi uuringufirma Norstat Eesti AS.
Alates oktoobrist küsitakse Ühiskonnauuringute Instituudi poolt regulaarselt inimeste arvamust selle kohta, kuidas saavad oma tööga hakkama peaminister ja valitsus tervikuna. Küsimused esitatakse vastajatele kord kuus ühe nädala jooksul Norstati erakondliku eelistuse küsitluses.
Peaministri töö kohta küsiti: “Kas Te kiidate heaks või ei kiida heaks, kuidas Kaja Kallas saab oma tööga peaministrina hakkama?” 56% küsitletutest vastas “Ei kiida heaks”, 28% “Kiidan heaks” ning 17% ütles “Ei oska öelda”.
Valitsuse töö kohta paluti öelda, kas vastaja arvates teeb Vabariigi Valitsus oma tööd väga hästi, pigem hästi, pigem halvasti või väga halvasti? 50% küsitletutest vastas “Väga halvasti” või “Pigem halvasti”, 39% “Väga hästi” või “Pigem hästi” ning 11% “Ei oska öelda”.
Peaministri ja valitsuse tööga on rahul ainult Reformierakonna toetajad, kelles 75% kiidab heaks Kaja Kallase tegevuse peaministrina ning 83% arvab, et valitsus teeb oma tööd hästi. Kõikide teiste suuremate erakondade toetajate seas on rohkem neid vastajaid, kes ei ole rahul peaministri ega valitsuse tööga. Näiteks Reformierakonna koalitsioonipartneri Keskerakonna toetajatest ütleb 37%, et valitsus teeb oma tööd hästi ning 16% kiidab heaks, kuidas Kaja Kallas tööga peaministrina hakkama saab.
Ligi kuu aega tagasi (7. - 8. oktoobrini) läbi viidud küsitluses ei kiitnud peaministri tööd heaks 50% ning 32% kiitis heaks. Valitsuse tööd hindas siis halvaks 51% ja heaks 43%. Seega on ligi kuu aja jooksul vähenenud nende valijate osakaal, kes on rahul peaministri ja valitsuse tegevusega.
Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 27.10-02.11 ning sellele vastas kokku 1002 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.