61% kodanike arvates tuleks teine pensionisammas muuta vabatahtlikuks
10.12.2018
MTÜ Ühsikonnauuringute Instituudi tellitud küsitluse põhjal pooldab pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmist 61% täisealistest Eesti Vabariigi kodanikest. Küsitluse viis novembri lõpus läbi Turu-uuringute AS.
Erakond Isamaa eestvedamisel on 2019. aasta Riigikogu valimiste eel ühiskonnas üheks oluliseks teemaks tõusnud Eesti pensionisüsteemi ning eelkõige selle teise samba ehk kogumispensioni tulevik. Erakonna üks valimislubadusi on muuta pensioni teise sambaga liitumine vabatahtlikuks. Sellest tulenevalt uuris Ühiskonnauuringute Instituut, kuidas võimalikud valijad antud lubadusse suhtuvad ning mida nad teeksid oma pensionisambaga, kui see oleks vabatahtlik.
Esimene vastajatele esitatud küsimus oli: “Kas Teie arvates tuleks muuta pensioni teine sammas ehk kogumispension vabatahtlikuks?” 61% vastas antud küsimusele “Jah” või “Pigem jah”, 27% “Pigem ei” või “Ei” ning 12% “Ei oska öelda”. Vabatahtlikuks muutmise pooldajate osakaal jääb samaks, kui valimist eemaldada tänased pensioniealised.
Teiseks küsiti: “Mida teeksite Teie, kui pensioni teine sammas ehk kogumispenson muudetaks vabatahtlikuks?” Antud küsimuse puhul oli vastajatel võimalik valida viie vastusevariandi vahel:
• Jätkaksin raha kogumist pensioni teise sambasse: 39%
• Investeeriksin pensioni teise sambasse kogunenud raha mujale: 22%
• Lõpetaksin raha kogumise ja võtaks pensioni teisest sambast raha välja: 17%
• Pole liitunud pensioni teise sambaga: 13%
• Ei oska öelda: 9%
(Küsimuse tulemustena on esitatud ainult kuni 62-aastaste vastused, kuna pensioniealised enam pensioni ei kogu ning suurem osa neist pole liitunud pensioni teise sambaga)
Palusime küsitluse tulemusi kommenteerida ettevõtjal ning pensionianalüütikul Kristjan Järvanil:
"Rahva enamus ei taha, et riik sunniks neid raha paigutama pensionifondidesse, mille nõrka kvaliteeti tõdes ka OECD raport - see on igati ootuspärane tulemus,“ kommenteeris Järvan.„Kuna valdav osa rahvast sooviksid sama raha kasutada investeerimiseks, siis see seab veelgi enam kahtluse alla riikliku sunni rakendamise vajalikkust ning kõrvalekallet vabast turumajandusest," ütles Järvan.
Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS 20.-25. novembrini, mille raames küsitleti veebikeskkonnas 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.