EKRE ja Isamaa toetajad peavad rahvuse, keele ja kultuuri säilimist heaolu kasvust olulisemaks
21.01.2020
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud küsitlusest selgub, et EKRE, Isamaa ning samuti Keskerakonna eestlastest valijate seas on enim neid, kes peavad rahvuse, keele ja kultuuri säilimist olulisemaks eesmärgiks kui inimeste heaolu kasvu. SDE, Eesti 200 ja Reformierakonna valijate seas on aga rohkem neid, kes peavad Eesti Vabariigi peamiseks eesmärgiks inimeste heaolu kasvatamist. Küsitluse viis läbi 13.-17. jaanuarini läbi Turu-uuringute AS.
Küsitluse eesmärgiks oli teada saada, kumb on inimeste arvates Eesti Vabariigi eesmärkidest olulisem, kas rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine või inimeste heaolu kasvatamine. Selleks esitati inimestele kaks vastandlikku arvamust ning paluti skaalal 0-10 hinnata, kumb väidetest on lähemal nende vaadetele. 0 tähendas, et Eesti Vabariigi peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, isegi kui see pikemas perspektiivis pidurdab inimeste heaolu kasvu. 10 tähendas, et Eesti Vabariigi peamine eesmärk peaks olema oma inimeste heaolu kasvatamine, isegi kui see pikemas perspektiivis ohustab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist
Küsitlusest selgub, et kõikidest vastajatest 29% arvates peaks peamine eesmärk olema pigem rahvuse, keele ja kultuuri säilimine (valisid skaalapunkti 0-4), 20% on kahevahel (valisid skaalapunkti 5) ning 43% arvab, et peamine eesmärk peaks olema pigem inimeste heaolu kasvatamine (valisid skaalapunkti 6-10). 9% valisid vastusevariandi “Ei oska öelda”.
Eestlastest vastajatest arvab 33%, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 22% on kahevahel ning 37% arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.
EKRE toetajatest arvab 51%, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 13% on kahevahel ning 32% arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.
Isamaa toetajatest arvab 50%, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 20% on kahevahel ning 30% arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.
Reformierakonna toetajatest arvab 28%, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 29% on kahevahel ning 35% arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.
Eesti 200 toetajatest arvab 27%, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 22% on kahevahel ning 47% arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.
Keskerakonna toetajatest arvab 24%, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 17% on kahevahel ning 49% arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine. Keskerakonna eestlastest toetajatest arvab 35% et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 25% on kahevahel ning 32% arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine. Neist erinevad ootuspäraselt Keskerakonna venelastest toetajad, kellest arvab 5% et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 6% on kahevahel ning 77% arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.
SDE toetajatest arvab 17%, et peamine eesmärk peaks olema rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, 23% on kahevahel ning 53% arvab, et peamine eesmärk peaks olema inimeste heaolu kasvatamine.
Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS veebikeskkonnas 13.-17. jaanuarini ning kokku küsitleti 1002 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.