Jürgen Ligi umbusaldamist soovitakse kõige enam

25.08.2026

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi viimasest küsitlusest selgub, et 26% vastajate arvates peaks Riigikogu avaldama umbusaldust rahandusminister Jürgen Ligile, samal ajal kui 13% vastajate arvates ei peaks ühtegi ministrit umbusaldama. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.

Augusti alguses lahkus Kalev Stoicescu erakonnast Eesti 200 ning Meelis Kiili Reformierakonnast. Pärast seda jäi Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon Riigikogus vähemusse. Kuna praeguses olukorras on koalitsiooni mittekuuluvatel Riigikogu liikmetel võimalik ministrite umbusaldamiseks vajalik häälteenamus kokku saada, küsis Ühiskonnauuringute Instituut viimases küsitluses, millisele ministrile võiks Riigikogu umbusaldust avaldada, kui opositsioon seda teha otsustaks.

Täpne küsimuse sõnastus oli järgmine: „Augustis lahkus valitsuskoalitsioonist kaks Riigikogu liiget, mistõttu on nüüd Eestil vähemusvalitsus (Riigikogus puudub valitsusel enamus). Kui Riigikogu opositsioon otsustaks mõne ministri tagasi kutsuda (umbusaldada), siis kes see olla võiks?“ Populaarseimad vastusevariandid olid:

Jürgen Ligi: 26%

Kristen Michal: 15%

Kristina Kallas: 7%

Hendrik Johannes Terras: 6%

Karmen Joller: 4%

Liisa-Ly Pakosta: 3%

Margus Tsahkna: 3%

Igor Taro: 2%

Lisaks valis 2% vastajatest mõne muu ministri, 13% ütles, et „mitte kedagi ei peaks tagasi kutsuma“, ning 17% vastas „ei oska öelda“.

EKRE toetajatest 39% avaldaks umbusaldust Kristen Michalile ja 30% Jürgen Ligile. Isamaa toetajatest 39% umbusaldaks Ligi ning 14% Michalit. Keskerakonna toetajatest umbusaldaks 40% Ligi ning 21% Michalit. Parempoolsete toetajatest valis 23% vastuseks Michali ning 19% arvates ei peaks kedagi tagasi kutsuma. SDE toetajatest 23% arvates ei peaks kedagi tagasi kutsuma ning 18% nimetas Ligi. Reformierakonna toetajatest 42% arvates ei peaks kedagi tagasi kutsuma ning 13% nimetas Terrast.

Lisaks esitati vastajatele küsimus seoses 14. augustil Statistikaameti avaldatud korrigeeritud sisemajanduse kogutoodangu andmetega, mille põhjal Eesti majandus 2022. aastal kahanemise asemel kasvas ning 2025. aastal oli majanduskasv kiirem, kui Statistikaamet oli esialgu hinnanud.

Kuna Statistikaameti korrigeeritud majandusnäitajaid kommenteerisid meedias ja sotsiaalmeedias mitmed Reformierakonna poliitikud, küsiti vastajatelt:„Milliseks Teie hindate Reformierakonna tööd Eesti majanduse olukorra parandamisel?“ 74% vastajatest hindas Reformierakonna tööd „väga halvaks“ või „pigem halvaks“, 17% „pigem heaks“ või „väga heaks“ ning 9% vastas „ei oska öelda“.

Erakondliku eelistuse järgi peab Reformierakonna tööd majanduse olukorra parandamisel halvaks 98% EKRE, 94% Keskerakonna, 90% Isamaa, 67% Parempoolsete ja 57% SDE toetajatest. Reformierakonna toetajatest peab 83% oma eelistatud erakonna tööd majanduse olukorra parandamisel heaks.

Norstati küsitlus viidi läbi 19. kuni 20.  augustini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1002 vastajat.