Koalitsiooni toetajad on LGBT Ühingu riikliku rahastamise lõpetamise osas üksmeelel, abordi riikliku rahastamise osas mitte

11.10.2019

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel viis Turu-uuringute AS 23.- 27. septembrini läbi küsitluse, kus küsiti inimeste arvamust Eesti LGBT Ühingu riikliku rahastamise ja abordi riikliku rahastamise kohta. Küsitluse eesmärk oli teada saada, kuivõrd erinevad nendes küsimustes koalitsiooni- ja opositsioonierakondade toetajate seisukohad. Küsitlusele vastas kokku 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.  

Praeguse koalitsiooni (Keskerakond, EKRE ja Isamaa) ning opositsiooni (Reformierakond ja SDE) puhul on palju kasutatud väljendeid nagu väärtuspõhine koalitsioon ja väärtuspõhine opositsioon. See tähendab, et koalitsiooni ja opositsiooni ei erista nii väga vasak-parem skaala ehk majandusküsimused, vaid vastandumine tekib moraalsetes küsimustes, kus siis praegune koalitsioon esindab konservatiivseid väärtusi ning opositsioon liberaalseid väärtusi.  

Koalitsiooni tegevuse ajal on kaks üsna selgelt väärtuspõhist teemat arutlusel olnud, mis võimaldavad valijate väärtuspõhist koondumist koalitsiooni ja opositsiooni puhul mõõta. Üheks teemaks on olnud Eesti LGBT Ühingu riiklik rahastamine ning teiseks abortide riiklik rahastamine. Mõlema valdkonna riikliku rahastamise kohta esitati vastajatele küsimus 4-palli skaalal: “Jah”, “Pigem jah”, “Pigem ei” ja “Ei”. Lisaks oli võimalik vastata “Ei oska öelda”.  

Kas pooldate Eesti LGBT Ühingu riikliku rahastamise jätkamist?  (Selgitus: Eesti LGBT Ühingu näol on tegu peamise seksuaalvähemuste esindusühinguga, mis sai nt 2019. aastal sotsiaalministeeirumi kaudu 92 000 eurot tegevustoetust).

 

Kõik vastajad

Keskerakond

EKRE

Isamaa

Reformierakond

SDE

Jah

14%

7%

2%

7%

21%

37%

Pigem jah

15%

15%

7%

11%

24%

13%

Pigem ei

22%

21%

12%

26%

25%

25%

Ei

38%

52%

74%

45%

16%

19%

Ei oska öelda

11%

5%

5%

11%

14%

5% 

Eesti LGBT Ühingu rahastamise küsimus pigem toob esile väärtuskonflikti koalitsiooni- ja opositsioonierakondade toetajate vahel. Kõikide koalitsioonierakondade toetajate seas on rahastamise jätkamise pooldajad selges vähemuses, samal ajal opositsioonierakondade toetajate seas on rahastamise jätkamise pooldajaid rohkem kui vastaseid. Keskmiselt on koalitsiooni toetajatest Eesti LGBT Ühingu riikliku rahastamise poolt (vastas “Jah” või “Pigem jah”) 16% ja vastu (vastas “Pigem ei” või “Ei”) 78%, opositsiooni toetajatest aga vastavalt 46,5% ja 42%.  

Kas pooldate meditsiinilise vajaduseta abortide riiklikku rahastamist, kus katkestatav rasedus on tekkinud vabatahtlike seksuaalsuhete tulemusena?  (Selgitus: omal soovil raseduse katkestamise korral kaetakse Eesti Haigekassa kindlustuse olemasolul 50% tabletiabordi ja 70% kirurgilise abordi kuludest).

 

Kõik vastajad

Keskerakond

EKRE

Isamaa

Reformierakond

SDE

Jah

27%

24%

15%

17%

35%

38%

Pigem jah

34%

34%

22%

28%

44%

28%

Pigem ei

20%

24%

29%

27%

12%

20%

Ei

11%

12%

27%

18%

4%

4%

Ei oska öelda

9%

6%

7%

10%

5%

11%


Meditsiinilise vajaduseta abordi riikliku rahastamise küsimuses on Keskerakonna toetajate enamus rahastamise poolt, Isamaa toetajad jagunevad pooleks ning EKRE toetajad on selgelt rahastamise vastu. Opositsioonierakondade toetajad on ülekaalukalt riikliku rahastamise poolt. Keskmiselt on koalitsiooni toetajatest meditsiinilise vajaduseta abordi riikliku rahastamise poolt 48% (vastas “Jah” või “Pigem jah”) ja vastu  45% (vastas “Pigem ei” või “Ei”), opositsiooni toetajatest aga vastavalt 76% ja 18%. 

Küsitlusest selgub, et Eesti LGBT Ühingu riikliku rahastamise küsimus tõesti pigem iseloomustab väärtuspõhist lõhet koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Samas abordi riikliku rahastamise pooldajaid on vastastest enam nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade toetajate seas. Arvestades veel seda, et Keskerakonna toetajate vastused sarnanevad enam opositsioonierakondade toetajate vastustega, on see pigem ühe või maksimaalselt kahe erakonna teema ning üksmeele leidmine koalitsioonis peaks olema keeruline.

 

Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS veebikeskkonnas 23.-27. septembrini ning kokku küsitleti 1000 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.