Märkimisväärne hulk kodanikke arvab, et julgeolekuasutused on läinud jälitustegevusega üle piiri

01.06.2026

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlusest selgub, et 43% kodanike hinnangul on Eesti julgeolekuasutused jälitustegevusega läinud üle mõistliku piiri, samas kui 36% seda ei arva. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.

27. mail Eesti Ekspressis ilmunud intervjuus põhjendas KAPO endine juht Arnold Sinisalu Porto Franco korruptsioonikahtlustuse avalikustamise ajastust asjaoluga, et sel hetkel viibisid kõik kahtlustatavad Eestis. Lisaks lükkas ta tagasi väited, nagu oleks poliitikute pealtkuulamine või jälitustegevuse algatamine lihtne. Sinisalu sõnul on „asutuse sees filter“ ning jälitustegevuseks loa taotlemiseks peavad olema olemas selged põhjused. Intervjuust ajendatuna palus Ühiskonnauuringute Instituut värskes küsitluses vastajatel hinnata, kuidas nad tajuvad julgeolekuasutuste tegevust ja selle piire.

Vastajatelt küsiti: „Kas Teie hinnangul on julgeolekuasutused jälitustegevusega läinud üle mõistliku piiri?“ Vastanutest 43% vastas „jah“ või „pigem jah“, 36% vastas „pigem ei“ või „ei“ ning 22% ütles „ei oska öelda“.

Suuremate erakondade toetajate seas leiab, et julgeolekuasutused on läinud üle mõistliku piiri, 67% EKRE ja 60% Keskerakonna toetajatest. Isamaa toetajate seas on sama seisukohta 40%, Parempoolsete toetajate seas 31%, SDE toetajate seas 27% ning Reformierakonna toetajate seas 13%.

Porto Franco juhtumit kirjeldati vastajatele järgmiselt: „2021. aasta 12. jaanuaril teatasid prokuratuur ja kaitsepolitsei, et Keskerakonnale ja viiele isikule on esitatud korruptsioonikahtlustus (nn Porto Franco juhtum). Selle tõttu astus järgmisel päeval ametist tagasi peaminister Jüri Ratas ning lagunes Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus. Samal päeval lükkas Riigikogu tagasi abieluteemalise rahvahääletuse korraldamise eelnõu.“ Seejärel paluti vastajatel hinnata juhtumi kohta kahte väidet.

Väidet „Antud kuupäeval olid kõik kahtlustatavad Eestis ning oli oluline, et kinnipidamised toimuksid samaaegselt“ pidas tõenäoliseks 41%, ebatõenäoliseks 18% vastajatest ning 40% vastas „ei oska öelda“.

Väidet „Avalikustamise kuupäeva valik oli uurimisorganite sekkumine poliitikasse, et nurjata päev hiljem toimunud abielureferendum“ pidas tõenäoliseks 34%, ebatõenäoliseks 32% vastajatest, ning 35% vastas „ei oska öelda“.

Küsitluses esitati vastajatele ka järgmine selgitus: „Riik kogub ja kasutab inimeste kohta andmeid, näiteks side-, asukoha- ja liikumisandmeid, et kuritegusid ära hoida ja lahendada. Andmekaitsereeglid omakorda piiravad, milliseid andmeid tohib koguda ja kasutada.“ Seejärel paluti neil samuti hinnata kahte väidet.

Väitega „Andmekaitsereeglid takistavad liigselt kurjategijate tabamist“ nõustus 45%, ei nõustunud 38% vastajatest ning 17% vastas „ei oska öelda“.

Väitega „Selliste andmete kogumine rikub liigselt inimeste eraelu puutumatust“ nõustus 53%, ei nõustunud 38% vastajatest ning 10% vastas „ei oska öelda“.

 

Norstati küsitlus viidi läbi 28. mail veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.