Reformierakonna toetuse kasv on pidurdunud

21.05.2019

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Nelja nädala koondtulemuste põhjal saavutas Reformierakonna toetus haripunkti mai esimesel nädalal ning on seejärel liikunud langevas trendis. Kui mai alguses toetas Reformierakonda veel 34,2%, siis viimaste reitingute põhjal on toetus 32,4%. 

Värskeimad koondtulemused võtavad kokku 22. aprillist kuni 20. maini läbi viidud küsitlused, mille raames küsiti 4018 valimisealise Eesti kodaniku arvamust. Reformierakonda toetab 32,4% valimisealistest Eesti kodanikest, olles seega jätkuvalt ülekaalukalt kõige populaarsem erakond. Teisel kohal oleva Keskerakonna toetus on 19,7% ning kolmandal kohal oleva Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus 18%.  Neljandal kohal on Sotsiaaldemokraatlik Erakond (10,4%), viiendal kohal Isamaa (8,3%) ja kuuendal kohal Eesti 200 (5,9%). 

Kui Reformierakond jätkab kindla liidrina ning vahe teisel kohal oleva Keskerakonnaga on 12,7%, siis Keskerakonna edu kolmandal kohal oleva EKRE ees on 1,7%. Koalitsioonierakondi toetab kokku 46% ning opositsioonierakondi 42,8% vastajatest. Samal ajal on SDE edu Isamaa ees 2,1%, mis on suurim vahe alates aasta algusest. Parlamendiväliseid erakondi toetab kokku 11,2% vastajatest.  

 

08.04-06.05 Koondtulemus

15.04-13.05 Koondtulemus

22.04-20.05 Koondtulemus

Eesti Reformierakond

34,2%

33,5%

32,4%

Eesti Keskerakond

19,4%

19,3%

19,7%

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

18%

17,6%

18%

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

9,4%

10%

10,4%

Isamaa

8%

8,2%

8,3%

Eesti 200

6,1%

5,9%

5,9%

Erakond Eestimaa Rohelised

2,8%

3,3%

3,1%

Elurikkuse erakond

1,1%

1,3%

1,2%

Eesti Vabaerakond

0,4%

0,4%

0,4%

Muu

0,5%

0,6%

0,6%

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9%. 

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 22.04-29.04, 29.04-06.05, 06.05-13.05 ja 14.05-20.05 ning nendele vastas kokku 4018 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.