Sisserändes ja välistööjõus näevad ohte kõigi Eesti erakondade toetajad

02.04.2026

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt tellitud värskest küsitlusest selgub, et Eesti kodanike seas valitseb tugev üksmeel välistööjõu keelenõuete karmistamise osas. Küsitluse tulemused peegeldavad elanike hoiakut tööturul, kus tehakse selget vahet Euroopa Liidu ja kolmandate riikide tööjõul ning nähakse tööjõukriisi peamise lahendusena innovatsiooni, mitte rände suurendamist. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.

Eesti kodanikud teevad selget vahet Euroopa Liidu ja kolmandate riikide tööjõul, pidades viimast nii majanduslikuks kui ka julgeolekuohuks. Tööjõupuuduse lahendusena nähakse pigem innovatsiooni (automatiseerimist) kui rände suurendamist.

85% vastajate arvates peaks kehtima välistöötajatele samad keele- ja kvalifikatsiooninõuded nagu kohalikele töötajatele. 82% vastajatest toetab takso- ja platvormijuhtidele vähemalt B1 tasemel eesti keele nõude kehtestamist. Nõuet ei pea vajalikuks 12% vastajatest.

Isamaa toetajatest pooldavad B1 tasemel eesti keele nõude kehtestamist 96%, Reformierakonna toetajatest 89%, EKRE toetajatest 96%, sotsiaaldemokraatide toetajatest 79%, Keskerakonna toetajatest 65%.

Lisaks peab 82% vastajatest oluliseks, et Eestisse tulevad töötajad õpiksid kindla aja jooksul ära eesti keele.

Euroopa Liidu ja kolmandate riikide tööjõudu tajutakse erinevalt. Euroopa Liidu riikidest välistööjõu toomist toetab 37% ja ei toeta 52% vastajatest. Toetus EL-i rändele on kõrgem liberaalsemate valijate seas. Kolmandatest riikidest välistööjõu toomisele on vastuseis märkimisväärselt suurem: seda toetab vaid 19% ning ei toeta 71% küsitlusele vastanutest.

76% vastajatest leiab, et tööjõu kaasamisel tuleks kindlasti või pigem eelistada EL-i kodanikke kolmandatest riikidest pärit inimestele. Ka siin küsimuses on tugev üksmeel pea kõikide erakondade toetajate vahel.

Välistööjõudu suhtutakse kui konkurenti tööturul. 53% vastajatest tunnetab, et välistööjõu sissevool mõjutab negatiivselt nende palgataset ning 47% leiab, et see raskendab neil tööle saamist. Eriti kõrge on ohutunnetus tööturul Keskerakonna toetajate (sageli venekeelne elanikkond) seas, kes tajuvad sisserändajaid otsese ohuna oma sissetulekutele.

Lisaks majandusele on välistööjõu küsimusel tugev julgeolekumõõde: 58% vastajatest peab kolmandatest riikidest pärit tööjõudu potentsiaalseks julgeolekuohuks. See ohutunnetus on kõige tugevam paremkonservatiivide (EKRE ja Isamaa) valijate seas, kuid on märkimisväärne ka tsentristlike parteide toetajate hulgas.

Veel selgus küsitlusest, et 65% vastajate arvates peaks Eesti eelistama tööjõupuuduse probleemi lahendamisel automatiseerimist ning 14% arvates välistööjõudu.

 

Norstati küsitlus viidi läbi 23. märtsil veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat. Küsimuste sõnastuse ja detailsemate tulemustega on võimalik tutvuda siin: https://kiir.kusitlus.com/survey/?id=26%2F03%2Fvalistoojoud_7759d5d9ad0d&view=tables