Sõda Ukrainas on rahulolu peaministri ja valitsuse tööga märkimisväärselt tõstnud
30.03.2022
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 47% vastajateks kiidab heaks, kuidas peaminister Kaja Kallas saab oma tööga hakkama ning 43% ei kiida heaks. 59% vastajate arvates teeb valitsus oma tööd väga hästi või pigem hästi. Küsitluse läbi uuringufirma Norstat Eesti AS.
Alates eelmise aasta oktoobrist küsitakse Ühiskonnauuringute Instituudi poolt regulaarselt inimeste arvamust selle kohta, kuidas saavad oma tööga hakkama peaminister ja valitsus tervikuna. Küsimused esitatakse vastajatele kord kuus ühe nädala jooksul Norstati erakondliku eelistuse küsitluses.
Peaministri töö kohta küsiti: “Kas Te kiidate heaks või ei kiida heaks, kuidas Kaja Kallas saab oma tööga peaministrina hakkama?” 47% küsitletutest vastas “Kiidan heaks”, 43% “Ei kiida heaks” ning 11% ütles “Ei oska öelda”.
Valitsuse töö kohta paluti öelda, kas vastaja arvates teeb Vabariigi Valitsus oma tööd väga hästi, pigem hästi, pigem halvasti või väga halvasti? 59% küsitletutest vastas “Väga hästi” või “Pigem hästi”, 35% “Pigem halvasti” või “Väga halvasti” ning 6% “Ei oska öelda”.
Erakondliku eelistuse põhjal on nii peaministri kui valitsuse tööga rahul Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE toetajad. Keskerakonna toetajad on enamuses rahul valitsuse tööga, kuid rahulolematud peaministri tööga. EKRE ja Isamaa toetajate seas on ülekaalus vastajad, kes on nii peaministri kui valitsuse tööga rahulolematud.
Rahulolu peaministri ja valitsuse tööga oli madalseisus jaanuaris, kui Riigikogus ning ühiskonnas laiemalt käisid teravad vaidlused märkimisväärselt tõusnud energiahindade teemal. Jaanuari lõpus läbi viidud küsitluses kiitis peaministri töö heaks 26% ning valitsuse tööga oli rahul 35% küsitletutest. Seega on kahe kuuga tõusnud rahulolu peaministri tööga 21 ning valitsuse tööga 24 protsendipunkti võrra.
Tartu Ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder ütles tulemusi kommenteerides, et paljude valijate silmis on muutunud julgeolekuolukorras Reformierakond leidnud endale juhi ja valitsus peaministri. Kui koroonakriisi viimaste lainete ning energiahindade tõusu ajal oli avalikkuse hukkamõist Reformierakonna ja Kaja Kallase juhtimisele vägagi laiapõhjaline, siis praegu näeme, et nii erakond kui ka erakonna juht on juurde võitnud märkimisväärselt toetust. Heakskiit Kaja Kallase tegevusele on kahe kuuga laias laastus kahekordistunud kõigi erakondade toetajate hulgas välja arvatud Reformierakond ise, kus see heakskiit juba enne oli väga kõrge. Tõsi, olulised erinevused siiski püsivad ning näiteks Isamaa toetajate hulgas kiidab Kaja Kallase tegevuse heaks hetkel ainult 28% ja EKRE toetajate seas ainult 9% vastajatest. Osa sellest üldisest toetuse tõusust on ilmselt valijate automaatne reaktsioon kriisiolukorras, teisalt aga ka peegeldus Kaja Kallase aktiivsest tegutsemist ja selgest sõnumist rahvusvahelisel areenil. Mida rohkem me aga uue julgeolekuolukorraga harjume, seda enam muutub ka määravaks ilmselt mitte enam üldine mulje, vaid konkreetsed sammud Eesti julgeoleku kindlustamisel. Sammud, mida me alles praegu hakkame tegema või mis tegemata jäävad.
Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 21.03-28.03 ning sellele vastas kokku 1004 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.