Teenindajate keelenõuete leevendamise vastu on 63%
02.10.2019
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et täisealistest Eesti kodanikest 63% ei pooldaks teenindajate eesti keele oskuse nõuete leevendamist. Küsitluse viis 1000 vastaja seas läbi uuringufirma Norstat Eesti AS.
Septembri teises pooles tekitas meedias debati kultuuriminister Tõnis Lukase 17. septembril Vikerraadios öeldud seisukoht, et talumatuks on muutunud olukord, kus eestlased peavad lihtsate teenuste ja toodete, nagu taksosõit ja toit tarbimiseks kasutama eesti keele asemel mõnda muud keelt. Lukas kutsus selliste olukordade puhul kõiki pöörduma keeleinspektsiooni poole ning arutles, et võib-olla tuleb anda keeleinspektsioonile hoopis rohkem võimalusi korda luua. Kultuuriministrile vastas 19. septembril Postimehe reporter Martin Laine, et keeleinspektsioon peaks hoopis oma tegevuse 21. sajand muutuvas maailmas tõsiselt üle vaatama. Laine viitas ÜRO inimõiguste organitele, kes on leidnud, et meie keeleseadus on diskrimineerivalt jäik.
Antud debatist ajendatult palus Ühiskonnauuringute Instituut küsida inimestelt: “Kas Teie arvates tuleks leevendada kehtivaid nõudeid teenindajate eesti keele oskusele?” Küsimusele lisati ka selgitus: keeleseaduse järgi nõutakse eesti keele oskust B1 ehk keskmisel tasemel. Vastus oli võimalik anda 4-palli skaalal: “Jah”, “Pigem jah”, “Pigem ei” ja “Ei”, samuti oli võimalik vastata “Ei oska öelda”.
63% vastas küsimusele“Ei” või “Pigem ei” ehk ei oleks nõus keelenõuete leevendamisega. 29% vastas “Jah” või “Pigem jah” ehk oleks nõus keelenõuete leevendamisele. 8% vastajatest ütles “Ei oska öelda”. Eestlastest on keelenõuete leevendamise vastu 70% ja poolt 24%, venelastest on vastu 37% ja poolt 52%.
Uuringufirma Norstat viis küsitluse läbi 25.09-30.09 ning sellele vastas kokku 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlus kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.